Servastamise teenuse eest ei maksta geomeetria, vaid arvestusliku pikkuse järgi — ja see pole kunagi väiksem kui geomeetriline. Vahe katab tehnoloogilised kaod: lindi sisse- ja väljajooksu masinal, äralõike, jäätmed. Valem sõltub sellest, kas serv on sirge või kõver.
Sirge serv
Sirge külje jaoks ehitatakse arvestuslik pikkus kolmes sammus:
- Miinimumpikkus. Kui külg on miinimumist lühem (ettevõtte tootmisparameeter), tõstetakse selle pikkus selle miinimumini. Väga lühikesi servi ei arveldata «nulliga».
- Jäätmeprotsent. Pikkusele lisatakse ettevõtte määratud jäätmeprotsent.
- Servavaru. Lisatakse kahekordne servavaru (varu mõlemas otsas) — lint jookseb servast üle ja lõigatakse maha.
Tulemus: max(pikkus, miinimum) × (1 + jäätmed%) + 2 × serva_varu. Kõik kolm väärtust on ettevõtte tootmisparameetrid.
Kõver serv
Kõverservastamise (süvendid, freeslõiked) puhul on arvutus lihtsam: geomeetriline pikkus korrutatakse kõveruse lisatasuga — pikkus × (1 + kõveruse_lisatasu%). Kõver pealekandmine on aeglasem ja jäätmerikkam kui sirge, seega kõvera serva meeter «maksab» rohkem kui sirge meeter. Lisatasu suuruse määrab ettevõte.
Miks arvestuslik ≥ geomeetriline
Geomeetria on servastatud lõigu «puhas» pikkus. Arvestuslik pikkus on alati suurem või võrdne: paljale pikkusele lisatakse miinimum, jäätmed, varu või kõveruse lisatasu. Projekti kokkuvõttes seisavad mõlemad numbrid kõrvuti — näha on, kui palju «paberi» meeter erineb tegelikust.
Mida see praktikas tähendab
Palju väikseid detaile lühikeste servadega — arvestuslik pikkus on miinimumini tõstmise tõttu märgatavalt suurem kui geomeetriline. Pikad sirged detailid — vahe väike. Kõverad — kallimad kui sirge lindi jooksev meeter lisatasu võrra.
Põhiline
Arvestuslik pikkus on see, mille eest tegelikult makstakse: sirge serv = miinimum + jäätmed% + servavaru, kõver = pikkus + kõveruse lisatasu. Kõik koefitsiendid on ettevõtte tootmisparameetrites ja mõlemad numbrid (geomeetria ja arvestus) on projekti kokkuvõttes nähtavad.