Automaatne lõikus ja lõikekaart

Automaatne lõikus paigutab tellimuse detailid materjalilehtedele nii, et tekiks võimalikult vähe jäätmeid. Paigutuse koostab optimeerija; tulemus kuvatakse lõikekaardina — lehtede skeem detailidega.

Automaatse lõikuse käivitamine

Lõikus käivitatakse projektist. Enne arvutust kontrollitakse projekti vigade suhtes: kui on tühje või vigaseid detaile, lõikus ei käivitu ja avaneb vigade loend.

Lisaks kontrollitakse iga detaili selle järgi, kas see mahub oma materjali lehe täisgabariiti — arvestades võimalikku 90° pööramist. Kui detail füüsiliselt ei mahu ühelegi lehele, arvutust ei käivitatagi: näete kohe selget teadet, milline detail ja miks ei mahu, selle asemel et oodata pikka arvutust, mis varem lõppes arusaamatu veaga.

Arvutus ise toimub taustaülesandena ja selle käiku näitab aken „Lõikuse olek“:

• Olek — „Ootel…“, „Töötlemine…“, „Lõpetatud“ või „Viga“; töötlemise ajal liigub ridade all edenemisriba;
• Täitmisaeg — stopper käivitamise hetkest ja Alustatud — stardiaeg;
• Server — millises arvutusserveris ülesannet töödeldakse;
• Katse — mitu korda on platvorm jõudnud serverilt tulemust küsida (kord sekundis);
• Koht järjekorras ja Jäänud ligikaudu — kui server teatab järjekorra ja ajahinnangu;
• vea tekst — samas aknas, kui arvutus ebaõnnestus (näiteks detail on lehest suurem või materjal pole määratud).

Tulemust oodatakse kuni kaks minutit: kui server selle ajaga ei vasta, näitab aken ajalõpu viga. Ootamise saab katkestada nupuga „Tühista“ — siis kaarti ei koostata ja tellimus jääb endiseks.

Mida lõikekaart näitab

Kaart on materjalilehtede kogum. Iga leht kuvatakse eraldi, oma materjali ja ühesuguste lehtede arvuga. Lehele on paigutatud:

• detailid — pikkuse ja laiuse mõõtudega, oma kohtadel lehel;
• kasutuskõlblikud jäägid — lehe vabad tükid, eraldi esile tõstetud (rohkem jaotises «Materjali jäägid»);
• CNC-operatsioonid detaili sees — puurimised, sooned, freesimised, servade lõikamine, läbivad augud ja muud;
• serv detailide külgedel — koondservatabelis tähise, nime ja kogusega.

Mõõdud kuvatakse detailidel ja jääkidel, mille platvorm on arvutanud. Kasutuskõlbliku jäägi juures on kirjas selle omanik („Ettevõtte jääk“ või „Kliendi jääk“) ja mõõt; ilma määratud omanikuta jäägi juures on lihtsalt „Jääk“ ja mõõt; kasutuskõlbmatuks märgitud jäägi juures — mõõt ja märge „mitte kasutada“. Kas lehe tükk üldse loetakse jäägiks, otsustavad ettevõtte tootmisseaded: minimaalne jäägi mõõt X-teljel, Y-teljel ja minimaalne pindala. Kui tükk ei täida vähemalt üht piirmäära, platvorm seda jäägina välja ei too ja märgib jäätmeks. Viige kursor lehe kohale: tühjade alade peale ilmub viirutus mõõdu, pindala ja põhjusega, miks tükist ei saanud kasutuskõlblikku jääki, ning kaardi kohal näidatakse ettevõtte piirmäärasid endid. Alla 20 mm laiuseid ribasid esile ei tõsteta — need on saelõiked ja servamine, mitte jäätmed. Piirmäärasid muudab ettevõtte administraator administraatoripaneelis, jaotises „Saagimine“.

Kokkuvõtted kuvatakse kaks korda: kaartide kohal — ühine kõigi tellimuse materjalide kohta, ja materjali viimase kaardi all — selle materjali kohta, kui tal tuli mitu kaarti. Näitajad on mõlemas samad: lehtede arv, detailide pindala, kasutuskõlblike jääkide pindala, võetud materjali pindala, netopindala, netokadu, pügamislõigete arv ja lõike hulk. Omad numbrid on ka igal üksikul kaardil — need avanevad klõpsuga materjalireal selle päises.

Võetud materjali pindala on tootmisse läinud lehtede pindala. Netopindala on sama arv miinus kasutuskõlblikud jäägid: jääk läheb lattu tagasi ega lähe kaoks. Netokadu on see osa võetud materjalist, mis ei läinud ei detailidesse ega kasutuskõlblikesse jääkidesse — tükid, saelõige ja pügamine. Osa arvestatakse võetud materjalist, seetõttu ei anna kaart, kus peaaegu kogu leht sai kasutuskõlblikuks jäägiks, ülepaisutatud protsenti. Kui arvutuses lehti ei ole (jooksva meetri kaup), on protsendi asemel kriips.

Mida lõikus arvestab

Paigutamisel arvestab optimeerija materjali tootmisparameetreid:

• lõikelaiust — sae lõike paksust, mis detailide vahel «ära süüakse»;
• lehe servade lõikamist — serva pügamist enne lõikust;
• lõikesuunda — vaba või rangelt ühe telje järgi;
• detaili pööramist — kas detaili tohib 90° pöörata (sõltub materjali suunalisusest, tekstuurist);
• kasutuskõlbliku jäägi miinimummõõtu — sellest väiksemad tükid jääkidesse ei lähe.

Lõikekaart koostatakse sae käskude järgi — täpselt nende järgi, mille alusel lehte masinal lõigatakse. Seetõttu ei nihku tükid lehe suhtes enam pügamise ja lõikelaiuse võrra ning tüki silt näitab just seda riba, mille käsk maha lõikab. Jäägi arvestuslik nimimõõt seejuures ei muutu: tellimuse tabelites ja jääkide laos jääb see endiseks. Nii ekraanil kui ka väljatrükil joonistatakse kaart ühtemoodi.

Kaardi printimine

Valmis kaardi saab saata printimisse — prindinupp avab akna valikutega:

• Ainult lõikekaardid — vaid lehtede skeemide printimine; lisaks saab sisse lülitada detailide lahtikirjutuse;
• täielik printimine — lisaplokkidega: servade teave ja lõikekaartide kokkuvõte, CNC-operatsioonide statistika, konkreetsete lõikekaartide valik ja detailide lahtikirjutus.

Saab valida, milliseid lehti printida ja iga kohta, kas detailide lahtikirjutust on vaja. Nupp «Saada» koostab printimiseks dokumendi.

Trükitud kaardile jõuavad ainult kasutuskõlblikud jäägid. Tükki, mida platvorm kasutuskõlblikuks ei tunnistanud, ei trükita üldse: sel pole ei raami, ei silti ega mõõte ning see ei satu ka detailide lahtikirjutusse — selle koht jääb lehe hõivamata alaks (lehe taust on väljatrükil viirutatud). Kasutuskõlblik jääk seevastu trükitakse raamiga, märkega, kelle oma see on, ja oma mõõtudega. Peegeldatud tööpinnakaartide puhul pööratakse servatähised koos kaardiga kaasa, nii et trükitud serv vastab masinal olevale servale. Kõik mõõdud kaartidel ümardatakse 0,1 mm täpsusega. Kindla tekstuurisuunaga detailide nurgas trükitakse kahesuunaline nool — saemeister näeb tekstuuri suunda otse kaardil.

Kui valmis paigutust on vaja parandada — detaile liigutada, lehte lisada, detail lehelt ära võtta ja teisiti paigutada — tehakse seda käsitsi lõikuse redaktoris.